Gloobventiilid ja sulgventiilid on kaks laialdaselt kasutatavat ventiili. Järgnevalt on üksikasjalik sissejuhatus globe- ja sulgventiilide erinevustesse.
1. Tööpõhimõtted on erinevad. Gloobusventiil on tõusva varrega ja käsiratas pöörleb ja tõuseb koos ventiili varrega. Väravaventiil on käsiratta pöörlemise ja ventiili varre tõusmise tüüpi. Voolukiirus on erinev. Väravaventiil vajab täielikku avanemist, kuid globeventiilil mitte. Väravaventiilil ei ole sisse- ja väljalaskesuuna nõudeid ning globeventiilil on kindlad sisse- ja väljalaskeavad! Imporditud globeventiil ja globeventiil on sulgeventiilid ja need on kaks kõige levinumat ventiili.
2. Välimuselt on siibriventiil lühem ja kõrgem kui maakeraventiil, eriti tõusva varrega ventiil vajab suuremat kõrgusruumi. Siibriventiili tihenduspinnal on teatud isetihenduv võime ja selle ventiilisüdamik on keskmise rõhu all tihedalt kontaktis klapipesa tihenduspinnaga, et saavutada tihedus ja vältida lekkeid. Kiilsiibri ventiilisüdamiku kalle on tavaliselt 3–6 kraadi. Liigse sundsulgemise või suure temperatuurimuutuse korral on ventiilisüdamik kergesti kinni kiilunud. Seetõttu on kõrge temperatuuri ja kõrgsurve kiilsiibriventiilide puhul võetud teatud meetmed, et vältida ventiilisüdamiku kinnikiilumist konstruktsiooni külge. Kui siibriventiil avatakse ja suletakse, on ventiilisüdamik ja klapipesa tihenduspind pidevalt kontaktis ja hõõruvad üksteise vastu, mistõttu on tihenduspind kergesti kuluv, eriti kui ventiil on sulgemiseelses olekus, on ventiilisüdamiku esi- ja tagaosa vaheline rõhuerinevus suur ja tihenduspinna kulumine on tõsisem.
3. Võrreldes imporditud ventiiliga on ventiili peamine eelis väike vedeliku voolutakistus. Tavalise ventiili voolutakistustegur on umbes 0,08–0,12, samas kui tavalise ventiili takistustegur on umbes 3,5–4,5. Avamis- ja sulgemisjõud on väike ning keskkond saab voolata kahes suunas. Puudusteks on keeruline konstruktsioon, suur kõrgus ja tihenduspinna kerge kulumine. Tiheduse saavutamiseks tuleb ventiili tihenduspind sulgeda sundjõuga. Sama kaliibri, töörõhu ja sama ajami korral on ventiili pöördemoment 2,5–3,5 korda suurem kui ventiilil. Seda punkti tuleks imporditud elektrilise ventiili pöördemomendi juhtimismehhanismi reguleerimisel arvestada.
Neljandaks, ventiili tihenduspinnad puutuvad kokku ainult siis, kui see on täielikult suletud. Sundsulgemise tõttu suletud ventiili südamiku ja tihenduspinna vaheline suhteline libisemine on väga väike, seega on ka tihenduspinna kulumine väga väike. Ventiili tihenduspinna kulumine on peamiselt tingitud prahi olemasolust ventiili südamiku ja tihenduspinna vahel või keskkonna kiirest hõõrdumisest lõdva sulgemisoleku tõttu. Ventiili paigaldamisel saab keskkond siseneda nii ventiili südamiku alt kui ka ülevalt. Keskkonna sisenemise eeliseks ventiili südamiku alt on see, et tihend ei ole ventiili sulgemisel rõhu all, mis pikendab tihendi kasutusiga ja võimaldab tihendi asendamist, kui ventiili ees olev torujuhe on rõhu all. Keskkonna sisenemise puuduseks ventiili südamiku alt on see, et ventiili ajami pöördemoment on suur, umbes 1,05–1,08 korda suurem kui ülemisel sisenemisel, ventiili varrele mõjuv aksiaaljõud on suur ja ventiili vars on kergesti painutatav. Sel põhjusel sobib altpoolt sisenev keskkond üldiselt ainult väikese läbimõõduga käsitsi juhitavate ventiilide jaoks ja ventiili südamikule mõjuv keskkonna jõud ventiili sulgemisel on piiratud kuni 350 kg-ga. Imporditud elektrilised ventiilid kasutavad üldiselt ülalt siseneva keskkonna meetodit. Ülevalt siseneva keskkonna puuduseks on täpselt vastupidine alt sisenemise meetodile.
5. Võrreldes siibriventiilidega on maakeraventiilide eelisteks lihtne konstruktsioon, hea tihendusvõime ning lihtne tootmine ja hooldus; puudusteks on suur vedelikutakistus ning suured avamis- ja sulgemisjõud. Siibrid ja maakeraventiilid on täielikult avatud ja täielikult suletud ventiilid. Neid kasutatakse keskkonna sulgemiseks või ühendamiseks ja need ei sobi kasutamiseks impordireguleerimisventiilidena. Maakeraventiilide ja maakeraventiilide rakendusala määravad nende omadused. Väiksemates kanalites, kui on vaja paremat sulgemistihendust, kasutatakse sageli maakeraventiile; aurutorustikes ja suure läbimõõduga veetorustikes kasutatakse siibriventiile, kuna vedelikutakistus peab üldiselt olema väike.
Postituse aeg: 19. november 2024