1. DBB korgiventiili tööpõhimõte
DBB korkventiil on topeltploki ja õhutusventiil: üheosaline ventiil, millel on kaks istme tihenduspinda. Kui see on suletud asendis, saab see blokeerida keskmise rõhu klapi üles- ja allavoolu otstest samal ajal ning on kinnitatud istme tihenduspindade vahele. Ventiili korpuse õõnsuse keskkonnal on reljeefkanal.
DBB korkventiili struktuur on jagatud viieks osaks: ülemine kapott, kork, tihendusrõngas, klapi korpus ja alumine kapott.
DBB-korgiventiili korpus koosneb koonilisest korgist ja kahest klapikettast, moodustades silindrilise korgi korpuse. Mõlemal küljel olevad klapikettad on kaetud kummist tihenduspindadega ja keskmine on kooniline kiilukujuline kork. Kui ventiil avatakse, paneb ülekandemehhanism klapikorgi tõusma ja sulgeb mõlemad klapikettad, nii et klapiketta tihend ja klapikorgi tihenduspind eralduvad, seejärel pöörab korgi korpust 90° täielikult avatud asendisse. Kui ventiil on suletud, pöörab ülekandemehhanism klapikorgi 90° suletud asendisse ja seejärel surub klapikorgi alla. Mõlemal küljel olevad klapikettad puudutavad klapikorpuse põhja ja ei liigu enam alla. Keskmine klapikork jätkab laskumist ja klapi kahte külge surutakse kaldpinna poolt. Ketas liigub klapikorpuse tihenduspinnale, nii et ketta pehme tihenduspind ja klapikorpuse tihenduspind surutakse kokku, et saavutada tihendus. Hõõrdumine tagab klapiketta tihendi kasutusea.
2. DBB korgiventiili eelised
DBB korkventiilidel on äärmiselt kõrge tihenduskindlus. Tänu ainulaadsele kiilukujulisele kraanile, L-kujulisele rööpale ja spetsiaalsele operaatori konstruktsioonile on klapi ketta tihend ja klapi korpuse tihenduspind klapi töötamise ajal teineteisest eraldatud, vältides seeläbi hõõrdumise teket, kõrvaldades tihendi kulumise ja pikendades klapi eluiga. Kasutusiga parandab klapi töökindlust. Samal ajal tagab termilise ülerõhusüsteemi standardkonfiguratsioon klapi ohutuse ja hõlpsa kasutamise absoluutse sulgemisega ning pakub samal ajal klapi tiheda sulgemise reaalajas kontrolli.
DBB korgiventiili kuus omadust
1) Ventiil on aktiivne tihendusventiil, millel on kooniline klapi konstruktsioon, mis ei sõltu torujuhtme keskkonna rõhust ja vedru eelpingutusjõust, võtab vastu topelttihendusstruktuuri ning moodustab üles- ja allavoolu jaoks sõltumatu lekkevaba tihendi ning ventiilil on kõrge töökindlus.
2) Operaatori ja L-kujulise juhtrööpa ainulaadne disain eraldab klapi töötamise ajal klapiketta tihendi täielikult klapi korpuse tihenduspinnast, välistades tihendi kulumise. Klapi töömoment on väike, sobib sagedaseks kasutamiseks ja klapil on pikk kasutusiga.
3) Ventiili hooldus võrgus on lihtne ja kerge. DBB-ventiil on lihtsa konstruktsiooniga ja seda saab parandada ilma seda liinilt eemaldamata. Alumise katte saab eemaldada, et eemaldada alumine klapp, või klapi kaane saab eemaldada, et eemaldada ülemine klapp. DBB-ventiil on suhteliselt väikese suurusega, kerge, mugav lahtivõtmiseks ja hooldamiseks, mugav ja kiire ning ei vaja suuri tõsteseadmeid.
4) DBB korkventiili standardne termiline ülerõhusüsteem vabastab ülerõhu tekkimisel automaatselt ventiiliõõnsuse rõhu, võimaldades ventiili tihendi reaalajas veebipõhist kontrolli ja kinnitamist.
5) Ventiili asendi reaalajas näitamine ja ventiili varre indikaatornõel saavad tagasisidet ventiili reaalajas oleku kohta.
6) Alumine kanalisatsiooni väljalaskeava võib eraldada lisandeid ja talvel ventiiliõõnsuses olevat vett, et vältida ventiili korpuse kahjustumist mahu suurenemise tõttu vee külmumisel.
3. DBB korgiventiili rikke analüüs
1) Juhttihvt on katki. Juhttihvt on kinnitatud klapivarre laagriklambri külge ja selle teine ots on kinnitatud klapivarre hülsi L-kujulise juhtsoone külge. Kui klapivars ajami toimel sisse ja välja lülitub, piirab juhttihvti juhtsoone, moodustades klapi. Ventiili avamisel tõstetakse kork üles ja pööratakse 90° ning klapi sulgemisel pööratakse seda 90° ja surutakse alla.
Klapivarre liikumist juhttihvti mõjul saab jagada horisontaalseks pöörlemiseks ja vertikaalseks üles-alla liikumiseks. Kui ventiil avatakse, ajab klapivars L-kujulise soone vertikaalselt ülespoole tõusma, kuni juhttihvt jõuab L-kujulise soone pöördeasendisse, vertikaalne kiirus aeglustub 0-ni ja horisontaalne pöörlemissuund kiirendab pöörlemist; kui ventiil on suletud, ajab klapivars L-kujulise soone horisontaalselt pöörlema. Kui juhttihvt jõuab L-kujulise soone pöördeasendisse, muutub horisontaalne aeglustus 0-ks ja vertikaalne pöörlemissuund kiireneb ning surub alla. Seetõttu mõjub juhttihvtile L-kujulise soone pöörlemisel suurim jõud ja samal ajal on kõige lihtsam vastu võtta nii horisontaalset kui ka vertikaalset lööki. Juhttihvt on katki.
Pärast juhttihvti purunemist on ventiil küll üles tõstetud, kuid ventiili korki pole pööratud ja ventiili korgi läbimõõt on risti ventiili korpuse läbimõõduga. Vahe läbib, kuid ei saavuta täielikult avatud asendit. Läbiva keskkonna ringluse põhjal saab otsustada, kas ventiili juhttihvt on katki. Teine viis juhttihvti purunemise hindamiseks on jälgida, kas ventiili varre otsa kinnitatud indikaatortihvt on ventiili lülitamisel avatud. Pöörlemistoiming.
2) Lisandite sadestumine. Kuna klapikorgi ja klapipesa vahel on suur vahe ning klapipesa sügavus vertikaalsuunas on väiksem kui torujuhtme sügavus, ladestuvad vedeliku läbimisel klapipesa põhja lisandid. Kui klapp on suletud, surutakse klapikork alla ja klapikork eemaldab ladestunud lisandid. Klapiõõne põhjas lameneb see ning pärast mitut lamenemist ja seejärel lamenemist moodustub settekivimite lisandite kiht. Kui lisandite kihi paksus ületab klapikorgi ja klapipesa vahelise tühiku ning seda ei saa enam kokku suruda, takistab see klapikorgi käiku. See tegevus põhjustab klapi ebakorrektset sulgumist või ülepinget.
(3) Ventiili sisemine leke. Ventiili sisemine leke on sulgeventiili surmav kahjustus. Mida suurem on sisemine leke, seda madalam on ventiili töökindlus. Õlivahetusventiili sisemine leke võib põhjustada tõsiseid õlikvaliteediga seotud õnnetusi, seega tuleb õlivahetusventiili valikul arvestada. Ventiili sisemise lekke tuvastamise funktsioon ja sisemise lekke töötlemise raskus. DBB-korgiventiilil on lihtne ja hõlpsasti kasutatav sisemise lekke tuvastamise funktsioon ja sisemine lekke töötlemise meetod ning DBB-korgiventiili kahepoolne tihendusventiili struktuur võimaldab sellel usaldusväärset sulgemisfunktsiooni, seega kasutab rafineeritud naftajuhtme naftatoodete lülitusventiil enamasti DBB-korki.
DBB korgiventiili sisemise lekke tuvastamise meetod: avage ventiili termiline ülerõhuventiil. Kui mingi keskkond välja voolab, siis see lakkab välja voolamast. See tõestab, et ventiilil puudub sisemine leke ja väljavoolukeskkond on ventiili korgi õõnsuses olev rõhualandus. Kui keskkond välja voolab pidevalt, on tõestatud, et ventiilil on sisemine leke, kuid pole võimalik tuvastada, kummal ventiili küljel on sisemine leke. Ainult ventiili lahtivõtmise teel saame teada sisemise lekke konkreetse olukorra. DBB ventiili sisemise lekke tuvastamise meetod võimaldab kohapeal kiiret tuvastamist ja suudab tuvastada ventiili sisemise lekke erinevate naftatoodete protsesside vahel vahetamisel, et vältida naftatoodete kvaliteediga seotud õnnetusi.
4. DBB korkventiili demonteerimine ja kontrollimine
Kontrolli ja hoolduse hulka kuuluvad nii võrgus kui ka võrguühenduseta kontroll. Võrgus hoolduse ajal hoitakse ventiili korpust ja äärikut torustikul ning hoolduse eesmärk saavutatakse ventiili komponentide lahtivõtmise teel.
DBB korkventiili lahtivõtmine ja kontrollimine jaguneb ülemiseks lahtivõtmiseks ja alumiseks lahtivõtmiseks. Ülemine lahtivõtmise meetod on peamiselt suunatud ventiili korpuse ülemises osas, näiteks ventiili varre, ülemise katteplaadi, ajami ja ventiili korgi probleemidele. Lahtivõtmise meetod on peamiselt suunatud tihendite, ventiiliketaste, alumiste katteplaatide ja kanalisatsiooniventiilide alumises otsas esinevatele probleemidele.
Ülespoole suunatud lahtivõtmise meetodil eemaldatakse täiturmehhanism, klapivarre hülss, tihend ja klapi korpuse ülemine kate ning seejärel tõstetakse välja klapivars ja klapikork. Ülespoole suunatud meetodi kasutamisel ei saa tihendit paigaldamise ajal lõigata ja kokku suruda ning klapivars klapi avamise ja sulgemise ajal kulub, mistõttu seda ei saa uuesti kasutada. Avage klapp eelnevalt avatud asendisse, et klapikorki ei oleks kerge eemaldada, kui mõlema poole klapikettad on kokku surutud.
Lahtivõtmise meetodil tuleb vastavate osade kapitaalremondiks eemaldada ainult alumine kate. Klapiketta lahtivõtmise meetodil kontrollimisel ei saa klappi täielikult suletud asendisse panna, et vältida klapiketta väljavõtmist klapi vajutamisel. Klapiketta ja klapikorgi vahelise liikuva ühenduse kaudu läbi tapiühenduse ei saa alumist katet kohe eemaldada, kui alumine kate on eemaldatud, et vältida tihenduspinna kahjustumist klapiketta kukkumise tõttu.
DBB-ventiili ülemise ja alumise lahtivõtmise meetodi puhul ei ole vaja ventiili korpust liigutada, seega on võimalik teostada võrgupõhist hooldust. Soojuse leevendamise protsess on seadistatud ventiili korpusele, seega ei ole ülemise ja alumise lahtivõtmise meetodi puhul vaja soojuse leevendamise protsessi lahti võtta, mis lihtsustab hooldusprotseduuri ja parandab hoolduse efektiivsust. Lahtivõtmine ja kontroll ei hõlma ventiili korpuse põhiosa, kuid ventiil peab olema täielikult suletud, et vältida keskkonna ülevoolu.
5. Kokkuvõte
DBB korkventiili rikke diagnoosimine on prognoositav ja perioodiline. Tänu mugavale sisemise lekke tuvastamise funktsioonile saab sisemise lekke kiiresti diagnoosida ning lihtsad ja hõlpsasti kasutatavad kontrolli- ja hooldusomadused võimaldavad teostada perioodilist hooldust. Seetõttu on ka DBB korkventiili kontrolli- ja hooldussüsteem muutunud traditsioonilisest rikkejärgsest hooldusest mitmesuunaliseks kontrolli- ja hooldussüsteemiks, mis ühendab ennetava hoolduse, sündmusejärgse hoolduse ja regulaarse hoolduse.
Postituse aeg: 22. detsember 2022